Möbiuse leht. Esimene raamat

Romaani insenerist peategelast tabab ootamatult t?ielik m?lukaotus. P?rast m?ningaid eksir?nnakuid on ta sunnitud p??rduma abi saamiseks ainuv?imalikku paika – ps?hhoneuroloogiahaiglasse. See k?llaltki ebaharilik tegevuskoht ei too aga romaani minoorsust, pigem annab autorile v?imaluse m?tiskleda – kohati isegi l?busas toonis – inimloomuse kummaliste tahkude ?le. […] “Kuidas k?ib teie abikaasa k?si? Kas on proua ka t?na puu otsas?” P??sast kostis vale-Botvinniku tasast itsitamist, kuid Pent oli kindel, et Karl Moorits seda siiski ei kuulnud, ?nneks. Kuidas doktor n??d reageerib? Ta vaatas Jakobit pika pilguga ja veendus siis, et teda ei pilgata. Jakobi silmis helkis ausus ja mure. “Loomulikult mitte. Seda juhtub harva.” “Kas te ei arva, et ehk tasuks minul temaga r??kida?” “Teil?” Uuesti pidi doktor kontrollima, kas teda siiski ei t?gata. “Just nimelt minul…” Jakob uuristas v?ikese s?rmega k?rvaauku. V?ga p??dlikult. Pent oli ennegi m?rganud, et ta kimbatust tundes tihtipeale k?rvaaugust abi otsib” “Asi on selles, et mina olen t?iesti v?ljakujunenud paranoik, ja mul on tunne, et vaimu­haigetega saavad kontakti k?ige paremini need, kes ka ise… noh, p?ris terved ei ole. Ma julgen koguni arvata, et kuulsate hullutohtrite hulgas on palju selliseid inimesi…” […]