Войти
AndroidLib » Читалка
Sex appeal
Sex appeal
Anton Hansen Tammsaare
A. H. Tammsaare 1932. aastal ilmunud novell.
Anton Hansen Tammsaare
Sex appeal
Kogu lugu sai alguse sellest, et ilusa p?ikesepaistese ilmaga kaks voorimeest l?ksid m?rinal puukoormatega ja p?iki nende teest ?le tippis mees, kel oli suur kandam kangapakke seljas. Tagumine voorimees, kes istus koorma otsas ja popsis rahulikult oma «villkappa», silmitses k??gus kangaste-kandjat t?helepanelikult ja h??dis siis:
«Hei, Juku! Kuhu l?hed oma noosiga?» Pambukandja ajas enda vaevu veidi sirgemaks, et v?is silmad t?sta h??dja poole, ja ?hkis siis vastuseks: «Aa! Sina, Miku!»
«Kuhu sa l?hed oma noosiga? k?sin ma.»
«Kaevu t?nava kanti,» vastas Juku.
«Viska siis oma pallast koorma otsa. Tprrrr!»
Miku t?mbas ohjad pingule ja hobune j?i seisma. Juku l?ks oma kandamiga, mis riidesse oli m?ssitud, vankri taha, v?ttis jalgel vedrutades pisut hoogu ja viskas ta vupsti! koorma otsa.
«Soo!» lausus Miku n??d. «Karga ka ise peale.»
Juku kargaski ja Miku pingutas uuesti ohje, et ruunake hakkaks liikuma. Aga see ei teinud sellest v?ljagi, viskas ainult pea aisaotsale ja vaatas tagasi, nii et silmavalged v?lkusid.
«No mine n??d ikka, mine,» ajas Miku meelitavalt, «mis sa t?hja tagasi vahid. Ega see raske ei ole, siit on ju allam?ge, n?e, vanker kipub ise sulle peale.»
Aga ruunake ei pannud Miku s?nu mikski. Ta vahtis endiselt tagasi ja surus jalad vastu, et koorem ei saaks m??da kallakut t?navat allapoole veereda.
«Oota natuke, ma ronin koorma otsast maha, kohendan looka, kergitan range ja v?tan laka v?lja, k?llap ta siis hakkab minema, siin ju allam?ge,» ?tles Miku. Aga kui ta seda k?ike oli teinud ja ruunal siis suuk?rvalt kinni v?ttis, et teda minema sundida, surus see tagumiku k?igest j?ust vastu puukoormat, nagu tahaks ta selle m??da m?ge ?les ajada.
«Mis tal siis n??d ?kki on?» k?sis Juku, kes kartis oma kandamiga hiljaks j??da. «Kas tema, raibe, on nii tark, et protesteerib minu ja mu paki vastu?»
«Tema, m?dand, on targem kui m?ni inimene,» seletas Miku. «Ta on teinekord targem kui ma isegi, ainult praegu ajab ta t?hja jonni, vanker kipub ju oma raskusega talle kandu. Aga temal on niisuke amet, et kui l?heb, siis lase minna, ja kui pead kord kinni, n?e, siis ta ei l?he ?ldse enam, raiu v?i kirvega. J?ri m?raga on ta ju suur s?ber…»
«Kuula aga, kuula!» h??dis Juku koorma otsast. «Ise ruun, aga ikka veel s?brustab m?radega.»
«Sest pole ?hti, et ruun,» vastas Miku, «m?ra hais on ikka magus. Selle magusa haisu peale me nii kenasti l?ksimegi. Et aga mina ta kinni pidasin, nii et ta j?i m?rast maha, siis vihastas ta n??d n?nda, et l?heb ennem puukoormaga tagurpidi m?est ?les kui edaspidi m?est alla. Niisuke amet on tal.»
«Kas m?ni hea j?hkam ei aita?» k?sis Juku koorma otsast ja tahtis hakata maha ronima.
«Istu aga sina ilusti paigal,» ?tles Miku, «las ma ?ksi mehkeldan ja sokutan, k?ll ta juba minema hakkab. Sest kui v??ras ?tleb talle m?ne k?va s?nagi, siis ei l?he ta hoopist?kkis enam edaspidi, vaid ainult ajab tagaspidi, niisuke ?rn nutt on temal. Ja j?hkamitega on n?nda, et kui ma ise annan, siis vahel aitab, aga kui annab v??ras, siis on p?sti kurat lahti.»
«Mis pagana ruun see sul siis on, see on ju puhast verd kabu preili, kui ta niisuke ?rnake!» h??dis Juku ja ronis koorma otsast maha, sest teda hakkas juba asi huvitama. Aga kui Jukul t?usis millegi vastu huvi, siis ei hoolinud ta enam ei keelust ega k?sust, vaid hakkas talitama, nagu s?da kutsub. Praegu tahtis ta ?kki teada saada, kas Miku ruun on selline «kabu preili», nagu Miku ise seda kinnitab, v?i puhub ta temale hambasse – luiskab selleks, et Juku v?taks j?llegi oma kandami turjale ning kaoks. Kuid seda Juku ei tee, sest on ta kord oma pakiga koorma otsas, siis peab ta ka p?rale saama, maksku mis maksab. Keegi ei pea v?ima ?telda, et Miku ruun oli kangem kui Juku ja Miku kokku.
Sellises meeleolus Juku tuligi koorma otsast maha, et Mikul aidata ruuna liikuma panna. Aga Miku kartis Juku abi, seep?rast ?tles ta:
«J?? vankri taha, et ta sind ei n?eks, ja katsu sealt l?kata. Kui me kord ta minema saame, siis pole enam midagi, v?ime uuesti koorma otsa ronida.»
Juku l?kkaski vankrit tagant, nii et see oleks allm?ge edasi veernud, kui mitte ruun poleks jalgu vastu ajanud, sellest hoolimata, et Miku sikutas teda valjastest.
«See on sul ju vana ?elus ise,» ?tles Juku vankri tagant. «Ma v?tan ka paki koorma otsast kukile, ja kui ta ka siis ei hakka minema, panen tubina tantsima.»
Aga ruun ei liikunud ka siis paigast, kui Juku oli v?tnud oma paki turjale ja l?ks sellega tema nina ette, et ta n?eks oma kahe silmaga, kuidas Juku ise kannab oma rasket pampu. Ta viskas endiselt pea aisaotsale ja vahtis tagasi, nii et silmavalged v?lkusid.
«Su ruun on ju lihtsalt totakas!» karjus Juku n??d. «Sellele pole muud vaja kui teivast.»
Ja Juku l?ks oma pambuga uuesti vankri taha, vedrutas seal j?llegi oma p?lvi ning viskas ta koorma otsa tagasi. Siis k?is ta uurival pilgul vankri ?mber, t?mbas viimaks paraja arssinase koerakaika v?lja, l?ks Miku keelust hoolimata hobuse juurde ja tahtis hakata sellele andma. Et hoiduda k?ige halvema eest, andis Miku ise k?rmesti piitsaga ruunale paar korda alsa pealt, ja kui see ei aidanud, siis ka aisa alt. Aga selle tagaj?rjeks polnud midagi muud, kui et ruun v?ttis aina rohkem s?dant: ta l?i kogu oma keha ja j?uga tagasi, nii et sedelgarihm l?igati nagu noaga pooleks ja rangid l?ksid peaaegu k?rvuni.
«Mis sa t?hja selle piitsaga sipsid, see ei tee ju sellele v??nkaelale midagi,» ?tles Juku Mikule, «las mina annan talle paar tulist, k?ll sa siis n?ed, kuidas tal jalad all kerima hakkavad.» Ja ta t?rjus Miku pahema k?ega eemale ning t?stis paremaga arssinase koerakaika, et l?igitada ruunakesele esimene «tuline». Aga ei Juku ega Miku polnud kumbki t?hele pannud, et nende toimingut oli juba mitu inimest j??nud seisatades vaatlema. Kui n??d Juku t?stis oma koerakaika, et murda ruuna kangekaelsus, astus k?nniteelt tema juurde vanem daam ja ?tles:
«Mis te sellest loomast siin piinate?»
Juku kaigas j?i k?rgel pea kohal nagu kivistunult silmapilguks peatuma ja langes siis ilma hoobita rammetult alla, kuna Juku ise p??rdus daami poole ja vastas:
«Siin piinab loom inimesi, aga mitte inimesed looma.»
«Te panete hobusele raskema koorma peale, kui see jaksab vedada, ja siis hakkate teda peksma,» ?tles daam.
«Siin on ju allam?ge, koorem kipub ise kandu,» vastas n??d Miku. «Hobusel polegi vaja vedada, ?rgu pidagu ainult kogu nelja jalaga vastu.»
«J?tke oma rumalad seletused endale,» ?tles daam n??d n?rviliselt. «Loom pole ometi nii kuri ja tark nagu inimene, kes ajab aina kiusu ja jonni.»
«Proua,» tahtis Miku vastata, aga daam s?hvas teravalt vahele: «Mina ei ole proua, palun v?ga.»
«Siis preili?» k?sis Miku.
«See pole teie asi, mis ma olen,» vastas daam.
«J?ta see vanat?druk,» ?tles n??d Juku Mikule.
«Mis?!» karjus daam selle peale. «Mis te ?tlesite? Ah s?imama? Tapate puuhaluga vaest, rumalat looma ja ise l?hete h?bematuks!»
«See loom pole vaene ega rumal,» ?tles Juku, «ta on targem kui teie.»
«Seda saame kohe kuulda,» vastas daam ja hakkas heleda h??lega kutsuma kordnikku. «Loomade piinamisel peab olema ?kskord l?pp. Kui inimene ei kuula heaga, siis peab teda sundima kurjaga.»
«?ige!» h??dis Juku pilkavalt. «Inimest peab sundima, aga seda kabu preilit peab p?lvili maas paluma.»
«Hihihihi!» irvitas suure h??lega keegi poiss, kel oli pea peal madal ja lai peergudest korv, mis helevalge r?tikuga oli kinni kaetud. «Kabu preili! Hihihihi!» Daam l?ks n?ost siniseks, valgeks, kollaseks ja punaseks, ning p??rdudes irvitava poisi poole, ta k?sis:
«Te kuulsite, mis see h?bematu mees ?tles?»
Poiss j?ttis naeru, vahtis daamile natukese aega tunnistavalt otsa ja vastas siis nagu arusaamatuses: «Mis? Mina kuulsin? Ei, mina pole midagi kuulnud.» «Aga mis te siis naerate?» k?sis daam.
«Ma ei naera ju,» vastas poiss ja tegi oma korviga minekut, aga niipea kui oli p??rnud daamile selja, pahvatas ta uuesti naerma ja karjus suure h??lega: «Kabu preili! Kabu preili!»
Daam m?tles p??rduda oma endise k?simusega teiste poole, aga sel hetkel saabus kordnik, noor hakkaja n?oga mees.
«Mis kisa see siin on?» ta k?sis.
«Need mehed siin piinavad seda hobust, ja kui mina julgesin neid keelata, hakkasid nad s?imama.»
«Missugused need mehed?» k?sis kordnik daamilt, kes p??rdus n??d ?mber hobuse ja puukoorma poole, et k?ega n?idata meestele. Oma ?llatuseks n?gi ta veel ainult ?ht meest, nimelt Mikut, kuna Juku oli vaheajal koorma otsast oma pambu v?tnud ja ruttu l?hema nurga taha kadunud.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (http://www.litres.ru/anton-hansen-tammsaare-9864964/sex-appeal/?lfrom=201587221) на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
Anton Hansen Tammsaare
A. H. Tammsaare 1932. aastal ilmunud novell.
Anton Hansen Tammsaare
Sex appeal
Kogu lugu sai alguse sellest, et ilusa p?ikesepaistese ilmaga kaks voorimeest l?ksid m?rinal puukoormatega ja p?iki nende teest ?le tippis mees, kel oli suur kandam kangapakke seljas. Tagumine voorimees, kes istus koorma otsas ja popsis rahulikult oma «villkappa», silmitses k??gus kangaste-kandjat t?helepanelikult ja h??dis siis:
«Hei, Juku! Kuhu l?hed oma noosiga?» Pambukandja ajas enda vaevu veidi sirgemaks, et v?is silmad t?sta h??dja poole, ja ?hkis siis vastuseks: «Aa! Sina, Miku!»
«Kuhu sa l?hed oma noosiga? k?sin ma.»
«Kaevu t?nava kanti,» vastas Juku.
«Viska siis oma pallast koorma otsa. Tprrrr!»
Miku t?mbas ohjad pingule ja hobune j?i seisma. Juku l?ks oma kandamiga, mis riidesse oli m?ssitud, vankri taha, v?ttis jalgel vedrutades pisut hoogu ja viskas ta vupsti! koorma otsa.
«Soo!» lausus Miku n??d. «Karga ka ise peale.»
Juku kargaski ja Miku pingutas uuesti ohje, et ruunake hakkaks liikuma. Aga see ei teinud sellest v?ljagi, viskas ainult pea aisaotsale ja vaatas tagasi, nii et silmavalged v?lkusid.
«No mine n??d ikka, mine,» ajas Miku meelitavalt, «mis sa t?hja tagasi vahid. Ega see raske ei ole, siit on ju allam?ge, n?e, vanker kipub ise sulle peale.»
Aga ruunake ei pannud Miku s?nu mikski. Ta vahtis endiselt tagasi ja surus jalad vastu, et koorem ei saaks m??da kallakut t?navat allapoole veereda.
«Oota natuke, ma ronin koorma otsast maha, kohendan looka, kergitan range ja v?tan laka v?lja, k?llap ta siis hakkab minema, siin ju allam?ge,» ?tles Miku. Aga kui ta seda k?ike oli teinud ja ruunal siis suuk?rvalt kinni v?ttis, et teda minema sundida, surus see tagumiku k?igest j?ust vastu puukoormat, nagu tahaks ta selle m??da m?ge ?les ajada.
«Mis tal siis n??d ?kki on?» k?sis Juku, kes kartis oma kandamiga hiljaks j??da. «Kas tema, raibe, on nii tark, et protesteerib minu ja mu paki vastu?»
«Tema, m?dand, on targem kui m?ni inimene,» seletas Miku. «Ta on teinekord targem kui ma isegi, ainult praegu ajab ta t?hja jonni, vanker kipub ju oma raskusega talle kandu. Aga temal on niisuke amet, et kui l?heb, siis lase minna, ja kui pead kord kinni, n?e, siis ta ei l?he ?ldse enam, raiu v?i kirvega. J?ri m?raga on ta ju suur s?ber…»
«Kuula aga, kuula!» h??dis Juku koorma otsast. «Ise ruun, aga ikka veel s?brustab m?radega.»
«Sest pole ?hti, et ruun,» vastas Miku, «m?ra hais on ikka magus. Selle magusa haisu peale me nii kenasti l?ksimegi. Et aga mina ta kinni pidasin, nii et ta j?i m?rast maha, siis vihastas ta n??d n?nda, et l?heb ennem puukoormaga tagurpidi m?est ?les kui edaspidi m?est alla. Niisuke amet on tal.»
«Kas m?ni hea j?hkam ei aita?» k?sis Juku koorma otsast ja tahtis hakata maha ronima.
«Istu aga sina ilusti paigal,» ?tles Miku, «las ma ?ksi mehkeldan ja sokutan, k?ll ta juba minema hakkab. Sest kui v??ras ?tleb talle m?ne k?va s?nagi, siis ei l?he ta hoopist?kkis enam edaspidi, vaid ainult ajab tagaspidi, niisuke ?rn nutt on temal. Ja j?hkamitega on n?nda, et kui ma ise annan, siis vahel aitab, aga kui annab v??ras, siis on p?sti kurat lahti.»
«Mis pagana ruun see sul siis on, see on ju puhast verd kabu preili, kui ta niisuke ?rnake!» h??dis Juku ja ronis koorma otsast maha, sest teda hakkas juba asi huvitama. Aga kui Jukul t?usis millegi vastu huvi, siis ei hoolinud ta enam ei keelust ega k?sust, vaid hakkas talitama, nagu s?da kutsub. Praegu tahtis ta ?kki teada saada, kas Miku ruun on selline «kabu preili», nagu Miku ise seda kinnitab, v?i puhub ta temale hambasse – luiskab selleks, et Juku v?taks j?llegi oma kandami turjale ning kaoks. Kuid seda Juku ei tee, sest on ta kord oma pakiga koorma otsas, siis peab ta ka p?rale saama, maksku mis maksab. Keegi ei pea v?ima ?telda, et Miku ruun oli kangem kui Juku ja Miku kokku.
Sellises meeleolus Juku tuligi koorma otsast maha, et Mikul aidata ruuna liikuma panna. Aga Miku kartis Juku abi, seep?rast ?tles ta:
«J?? vankri taha, et ta sind ei n?eks, ja katsu sealt l?kata. Kui me kord ta minema saame, siis pole enam midagi, v?ime uuesti koorma otsa ronida.»
Juku l?kkaski vankrit tagant, nii et see oleks allm?ge edasi veernud, kui mitte ruun poleks jalgu vastu ajanud, sellest hoolimata, et Miku sikutas teda valjastest.
«See on sul ju vana ?elus ise,» ?tles Juku vankri tagant. «Ma v?tan ka paki koorma otsast kukile, ja kui ta ka siis ei hakka minema, panen tubina tantsima.»
Aga ruun ei liikunud ka siis paigast, kui Juku oli v?tnud oma paki turjale ja l?ks sellega tema nina ette, et ta n?eks oma kahe silmaga, kuidas Juku ise kannab oma rasket pampu. Ta viskas endiselt pea aisaotsale ja vahtis tagasi, nii et silmavalged v?lkusid.
«Su ruun on ju lihtsalt totakas!» karjus Juku n??d. «Sellele pole muud vaja kui teivast.»
Ja Juku l?ks oma pambuga uuesti vankri taha, vedrutas seal j?llegi oma p?lvi ning viskas ta koorma otsa tagasi. Siis k?is ta uurival pilgul vankri ?mber, t?mbas viimaks paraja arssinase koerakaika v?lja, l?ks Miku keelust hoolimata hobuse juurde ja tahtis hakata sellele andma. Et hoiduda k?ige halvema eest, andis Miku ise k?rmesti piitsaga ruunale paar korda alsa pealt, ja kui see ei aidanud, siis ka aisa alt. Aga selle tagaj?rjeks polnud midagi muud, kui et ruun v?ttis aina rohkem s?dant: ta l?i kogu oma keha ja j?uga tagasi, nii et sedelgarihm l?igati nagu noaga pooleks ja rangid l?ksid peaaegu k?rvuni.
«Mis sa t?hja selle piitsaga sipsid, see ei tee ju sellele v??nkaelale midagi,» ?tles Juku Mikule, «las mina annan talle paar tulist, k?ll sa siis n?ed, kuidas tal jalad all kerima hakkavad.» Ja ta t?rjus Miku pahema k?ega eemale ning t?stis paremaga arssinase koerakaika, et l?igitada ruunakesele esimene «tuline». Aga ei Juku ega Miku polnud kumbki t?hele pannud, et nende toimingut oli juba mitu inimest j??nud seisatades vaatlema. Kui n??d Juku t?stis oma koerakaika, et murda ruuna kangekaelsus, astus k?nniteelt tema juurde vanem daam ja ?tles:
«Mis te sellest loomast siin piinate?»
Juku kaigas j?i k?rgel pea kohal nagu kivistunult silmapilguks peatuma ja langes siis ilma hoobita rammetult alla, kuna Juku ise p??rdus daami poole ja vastas:
«Siin piinab loom inimesi, aga mitte inimesed looma.»
«Te panete hobusele raskema koorma peale, kui see jaksab vedada, ja siis hakkate teda peksma,» ?tles daam.
«Siin on ju allam?ge, koorem kipub ise kandu,» vastas n??d Miku. «Hobusel polegi vaja vedada, ?rgu pidagu ainult kogu nelja jalaga vastu.»
«J?tke oma rumalad seletused endale,» ?tles daam n??d n?rviliselt. «Loom pole ometi nii kuri ja tark nagu inimene, kes ajab aina kiusu ja jonni.»
«Proua,» tahtis Miku vastata, aga daam s?hvas teravalt vahele: «Mina ei ole proua, palun v?ga.»
«Siis preili?» k?sis Miku.
«See pole teie asi, mis ma olen,» vastas daam.
«J?ta see vanat?druk,» ?tles n??d Juku Mikule.
«Mis?!» karjus daam selle peale. «Mis te ?tlesite? Ah s?imama? Tapate puuhaluga vaest, rumalat looma ja ise l?hete h?bematuks!»
«See loom pole vaene ega rumal,» ?tles Juku, «ta on targem kui teie.»
«Seda saame kohe kuulda,» vastas daam ja hakkas heleda h??lega kutsuma kordnikku. «Loomade piinamisel peab olema ?kskord l?pp. Kui inimene ei kuula heaga, siis peab teda sundima kurjaga.»
«?ige!» h??dis Juku pilkavalt. «Inimest peab sundima, aga seda kabu preilit peab p?lvili maas paluma.»
«Hihihihi!» irvitas suure h??lega keegi poiss, kel oli pea peal madal ja lai peergudest korv, mis helevalge r?tikuga oli kinni kaetud. «Kabu preili! Hihihihi!» Daam l?ks n?ost siniseks, valgeks, kollaseks ja punaseks, ning p??rdudes irvitava poisi poole, ta k?sis:
«Te kuulsite, mis see h?bematu mees ?tles?»
Poiss j?ttis naeru, vahtis daamile natukese aega tunnistavalt otsa ja vastas siis nagu arusaamatuses: «Mis? Mina kuulsin? Ei, mina pole midagi kuulnud.» «Aga mis te siis naerate?» k?sis daam.
«Ma ei naera ju,» vastas poiss ja tegi oma korviga minekut, aga niipea kui oli p??rnud daamile selja, pahvatas ta uuesti naerma ja karjus suure h??lega: «Kabu preili! Kabu preili!»
Daam m?tles p??rduda oma endise k?simusega teiste poole, aga sel hetkel saabus kordnik, noor hakkaja n?oga mees.
«Mis kisa see siin on?» ta k?sis.
«Need mehed siin piinavad seda hobust, ja kui mina julgesin neid keelata, hakkasid nad s?imama.»
«Missugused need mehed?» k?sis kordnik daamilt, kes p??rdus n??d ?mber hobuse ja puukoorma poole, et k?ega n?idata meestele. Oma ?llatuseks n?gi ta veel ainult ?ht meest, nimelt Mikut, kuna Juku oli vaheajal koorma otsast oma pambu v?tnud ja ruttu l?hema nurga taha kadunud.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (http://www.litres.ru/anton-hansen-tammsaare-9864964/sex-appeal/?lfrom=201587221) на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.