Войти
AndroidLib » Читалка
Elavad nukud
Elavad nukud
Anton Hansen Tammsaare
A. H. Tammsaare 1938. aastal avaldatud novell "Elavad nukud"
Anton Hansen Tammsaare
Elavad nukud
Elavad nukud
Juba teist aastat t?i j?uluvana Uunole kingiks s?dureid, ratsanikke, kahureid, lennukeid, soomusautosid ja tanke. Need k?ik meeldisid talle v?ga, sest s?durid ja ratsanikud v?is ritta seada, nagu marsiksid nad, lennukitega v?is m??da tuba joosta, nagu lendaksid nad, kahurid v?is vinna t?mmata ja siis lasksid nad ning autod ja tankid v?is ?les keerata, nii et nad jooksid t?kk maad m??da p?randat kas vaikselt v?i m?rinal.
Aga kui Uuno kogu seda toredust Maretile n?itas, kes oli temast paar aastat vanem, kirtsutas see oma ?hukesi huuli, nagu tahaks ta ?elda: mis see ka on. Ja et ?ele n?idata, et see on ometi midagi, t?mbas Uuno kahuri vinna ja h??dis:
«Vaata n??d!»
«Noh, hea k?ll, ma vaatan,» vastas Maret.
Uuno sihtis rivisseisvaile s?dureile ja ratsanikele ning laskis pakipulgast kahurikuuli suure toredusega minema. Aga kuul ei tabanud ?htki s?durit ega ratsanikku ja sellep?rast ?tles Maret:
«N?ed n??d – mitte midagi!»
«Ega p?riskuulgi alati pihta l?he,» p??dis Uuno end vabandada ja lisas: «Vaata veel!»
«Noh, ma vaatan,» n?ustus Maret.
Uuno tulistas teist korda s?dureid ja ratsanikke, aga j?llegi tagaj?rjeta. Alles kolmandal korral tabas valge pakipulk s?dureid ja niitis neist mitu t?kki maha. Isegi ?ks ratsanik lendas uppi ja tal tuli pea otsast ?ra.
«Vahi n??d!» karjus Uuno v?idur??msalt. «N?ed, kohe mitu korraga ja kindralil pea maas.»
«Pea maas, – aga verd pole ?hti,» ?tles Maret halvustavalt ja p??ras vaevalt silmad venna lahinguplatsile.
«Kas siis kohe veri?» k?sis Uuno, kui oli natuke aega j?rele m?telnud.
«Aga kui s?da,» ?tles Maret.
«See pole ju s?da,» h??dis Uuno v?idur??msalt, «see muidu niisama!»
Sellele kas ei tahtnud v?i ei osanud Maret midagi vastu ?elda, igatahes j?ttis ta asja seks, nagu oleks venna v?ide p?hjendatud. Natukese m?tlemise j?rel ?tles ta ometi uue hooga:
«Aga suitsu ja pauku ei ole ju ka, kui sa lased. Ei ole midagi. Oleks ometi suits ja paukki.»
Jah, oleks ometi suits ja paukki! m?tles Uuno, sest ta tundis, et Mareti s?nad on p?hjendatud. Sest milleks ?ldse lasta, kui puudub suits ja pauk!
Aga Maretil oli veel ?ks v?ide tagavaraks, mis pidi vennale t?endama, kui v?ga t?htis on tema tegevus s?dureid ja ratsanikke pommitades.
«Vaata,» ?tles ta, «mahalastud s?duritel on silmad lahti, aga miks on neil silmad lahti, kui nad on pommiga maha lastud? Pomm l??b ju surnuks ja surnul on silmad kinni!»
«Ei ole ?hti,» vaidles Uuno vastu. «Kui Valtu suri vingu, siis olid tal silmad lahti, ma ise n?gin, kui ema t?i ta toast jalgupidi ?ue.»
«Ega siis s?dur pole koer, et ta sureb lahtiste silmadega,» ?tles Maret. «Kui vanaema oli puus?rgis, siis olid tal silmad kinni ja pisi Mikul olid ka, enne kui isa pani kirstuIe kaane peale.»
«K?ll oled sa rumal!» h??dis Uuno n??d. «Kas siis vanaema ja Miku surid pommist? Neil oli ju haigus.»
«Mis sest,» vastas Maret. «Kui inimene magab, siis on tal ikka silmad kinni.»
«S?durid ei maga ju, nad on surnud, kui pommiga.»
«Ema j?lle ?tles, et surm on seesama, mis unigi, ainult et pikem ja raskem. Ja isa paneb alati silmad kinni, kui ta viskab pikali, nagu minu Tiiugi.»
«Ega siis sinu Tiiul pole hinge sees!» h??dis Uuno p?lglikult.
«Ikka rohkem kui sinu s?duritel. Tiiu paneb silmad kinni, aga s?durid ei pane, seisku nad p?sti v?i olgu pikali.»
Ja Maret v?ttis oma punapalgelise Tiiu ning laskis ta venna ees mitmed-setmed korrad pikali ja t?stis p?sti, nii et nuku silmad vajusid kinni ja l?ksid lahti, nagu uinuks ja ?rkaks v?i sureks ja elustuks ta siinsamas v?ikesel k?eliigutusel korduvalt.
«Ega ta siis n??d kuku pommiga,» katsus Uuno veel kord vastu vaielda. Aga Maret oleks nagu neid s?nu just oodanudki, sest kohe seadis ta oma Tiiu p?sti seisma ja ?tles:
«Pommita, nii et ta kukub, k?ll siis n?eme, kas silmad l?hevad kinni.»
«Tiiu on ju t?druk, minu s?durid t?drukute peale ei lase,» ?tles Uuno.
«Sest pole ?hti, et t?druk, n??d lastakse ka t?drukute peale,» seletas Maret ja lisas natukese aja p?rast vennale julgustavalt: «Isa loeb ju lehest, et n??d pommitatakse naisi ja lapsi, miks siis t?drukuid ei v?i.»
See veenis Uunot ja ta korjas p?randalt pakipulki, et hakata Tiiut tulistama, kes seisis hiiglasena s?durite ja ratsanike k?rval, sinised silmad p?rani lahti, kuldsed lokid roosa siidpaelaga kokku seotud ja punane undruk laiali, nagu lehvitaks teda tuulepuhang. Aga kui kahur oli juba vinnas ja pakipulk pommina otsapidi torus, ?tles Maret:
«?ra sa silma sihi, need on Tiiul k?ige ?rnemad, lase ta muidu pikali.»
«Minu pommid ei v?ta teda muidu, kui pean p?he. Tiiu on ju hirmus suur,» arvas Uuno.
«K?ll nad v?tavad,» arvas Maret. «Tiiu pole ju mees, et oleks nii kole tugev, tema seisab vaevalt jalul.»
Uuno laskis esimese pommi lendu, see jooksis m??da. Teine tabas Tiiu laia undrukut, aga ei teinud talle enesele midagi, sest ta seisis nagu noor jumalatar, silmad p?rani, kellesse ei hakka maised asjad. Eks pomm tabas teda rindu ja pani ta pisut nagu tuikuma, aga ometi ei kukkunud ta maha.
«Eks ma ?elnud kohe, et peab p?he, muidu ta ei lange,» seletas Uuno.
«Lase n??d, lase ikka, ega siis s?jas kahest-kolmest pommist midagi aita,» sundis Maret venda.
N?nda jatkas Uuno pommitamist. Aga esimene tabamus p?hegi ei rabanud Tiiut jalust, nagu oleks ta surematu.
«Peaks olema raskem kahur, siis ma n?itaksin,» ?tles Uuno ikka uusi ja uusi pomme sinisilmse Tiiu pihta saates. Viimaks s?ndis ime: ?ks pomm tabas teda ei rindu ega p?he, vaid ainult k?tte, ning enn?e, ta langes maha – esiteks nagu k?ljeli, p?rast ometi ilusasti selili, nii et silmad l?ksid kinni.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (http://www.litres.ru/anton-hansen-tammsaare-9864964/elavad-nukud/?lfrom=201587221) на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
Anton Hansen Tammsaare
A. H. Tammsaare 1938. aastal avaldatud novell "Elavad nukud"
Anton Hansen Tammsaare
Elavad nukud
Elavad nukud
Juba teist aastat t?i j?uluvana Uunole kingiks s?dureid, ratsanikke, kahureid, lennukeid, soomusautosid ja tanke. Need k?ik meeldisid talle v?ga, sest s?durid ja ratsanikud v?is ritta seada, nagu marsiksid nad, lennukitega v?is m??da tuba joosta, nagu lendaksid nad, kahurid v?is vinna t?mmata ja siis lasksid nad ning autod ja tankid v?is ?les keerata, nii et nad jooksid t?kk maad m??da p?randat kas vaikselt v?i m?rinal.
Aga kui Uuno kogu seda toredust Maretile n?itas, kes oli temast paar aastat vanem, kirtsutas see oma ?hukesi huuli, nagu tahaks ta ?elda: mis see ka on. Ja et ?ele n?idata, et see on ometi midagi, t?mbas Uuno kahuri vinna ja h??dis:
«Vaata n??d!»
«Noh, hea k?ll, ma vaatan,» vastas Maret.
Uuno sihtis rivisseisvaile s?dureile ja ratsanikele ning laskis pakipulgast kahurikuuli suure toredusega minema. Aga kuul ei tabanud ?htki s?durit ega ratsanikku ja sellep?rast ?tles Maret:
«N?ed n??d – mitte midagi!»
«Ega p?riskuulgi alati pihta l?he,» p??dis Uuno end vabandada ja lisas: «Vaata veel!»
«Noh, ma vaatan,» n?ustus Maret.
Uuno tulistas teist korda s?dureid ja ratsanikke, aga j?llegi tagaj?rjeta. Alles kolmandal korral tabas valge pakipulk s?dureid ja niitis neist mitu t?kki maha. Isegi ?ks ratsanik lendas uppi ja tal tuli pea otsast ?ra.
«Vahi n??d!» karjus Uuno v?idur??msalt. «N?ed, kohe mitu korraga ja kindralil pea maas.»
«Pea maas, – aga verd pole ?hti,» ?tles Maret halvustavalt ja p??ras vaevalt silmad venna lahinguplatsile.
«Kas siis kohe veri?» k?sis Uuno, kui oli natuke aega j?rele m?telnud.
«Aga kui s?da,» ?tles Maret.
«See pole ju s?da,» h??dis Uuno v?idur??msalt, «see muidu niisama!»
Sellele kas ei tahtnud v?i ei osanud Maret midagi vastu ?elda, igatahes j?ttis ta asja seks, nagu oleks venna v?ide p?hjendatud. Natukese m?tlemise j?rel ?tles ta ometi uue hooga:
«Aga suitsu ja pauku ei ole ju ka, kui sa lased. Ei ole midagi. Oleks ometi suits ja paukki.»
Jah, oleks ometi suits ja paukki! m?tles Uuno, sest ta tundis, et Mareti s?nad on p?hjendatud. Sest milleks ?ldse lasta, kui puudub suits ja pauk!
Aga Maretil oli veel ?ks v?ide tagavaraks, mis pidi vennale t?endama, kui v?ga t?htis on tema tegevus s?dureid ja ratsanikke pommitades.
«Vaata,» ?tles ta, «mahalastud s?duritel on silmad lahti, aga miks on neil silmad lahti, kui nad on pommiga maha lastud? Pomm l??b ju surnuks ja surnul on silmad kinni!»
«Ei ole ?hti,» vaidles Uuno vastu. «Kui Valtu suri vingu, siis olid tal silmad lahti, ma ise n?gin, kui ema t?i ta toast jalgupidi ?ue.»
«Ega siis s?dur pole koer, et ta sureb lahtiste silmadega,» ?tles Maret. «Kui vanaema oli puus?rgis, siis olid tal silmad kinni ja pisi Mikul olid ka, enne kui isa pani kirstuIe kaane peale.»
«K?ll oled sa rumal!» h??dis Uuno n??d. «Kas siis vanaema ja Miku surid pommist? Neil oli ju haigus.»
«Mis sest,» vastas Maret. «Kui inimene magab, siis on tal ikka silmad kinni.»
«S?durid ei maga ju, nad on surnud, kui pommiga.»
«Ema j?lle ?tles, et surm on seesama, mis unigi, ainult et pikem ja raskem. Ja isa paneb alati silmad kinni, kui ta viskab pikali, nagu minu Tiiugi.»
«Ega siis sinu Tiiul pole hinge sees!» h??dis Uuno p?lglikult.
«Ikka rohkem kui sinu s?duritel. Tiiu paneb silmad kinni, aga s?durid ei pane, seisku nad p?sti v?i olgu pikali.»
Ja Maret v?ttis oma punapalgelise Tiiu ning laskis ta venna ees mitmed-setmed korrad pikali ja t?stis p?sti, nii et nuku silmad vajusid kinni ja l?ksid lahti, nagu uinuks ja ?rkaks v?i sureks ja elustuks ta siinsamas v?ikesel k?eliigutusel korduvalt.
«Ega ta siis n??d kuku pommiga,» katsus Uuno veel kord vastu vaielda. Aga Maret oleks nagu neid s?nu just oodanudki, sest kohe seadis ta oma Tiiu p?sti seisma ja ?tles:
«Pommita, nii et ta kukub, k?ll siis n?eme, kas silmad l?hevad kinni.»
«Tiiu on ju t?druk, minu s?durid t?drukute peale ei lase,» ?tles Uuno.
«Sest pole ?hti, et t?druk, n??d lastakse ka t?drukute peale,» seletas Maret ja lisas natukese aja p?rast vennale julgustavalt: «Isa loeb ju lehest, et n??d pommitatakse naisi ja lapsi, miks siis t?drukuid ei v?i.»
See veenis Uunot ja ta korjas p?randalt pakipulki, et hakata Tiiut tulistama, kes seisis hiiglasena s?durite ja ratsanike k?rval, sinised silmad p?rani lahti, kuldsed lokid roosa siidpaelaga kokku seotud ja punane undruk laiali, nagu lehvitaks teda tuulepuhang. Aga kui kahur oli juba vinnas ja pakipulk pommina otsapidi torus, ?tles Maret:
«?ra sa silma sihi, need on Tiiul k?ige ?rnemad, lase ta muidu pikali.»
«Minu pommid ei v?ta teda muidu, kui pean p?he. Tiiu on ju hirmus suur,» arvas Uuno.
«K?ll nad v?tavad,» arvas Maret. «Tiiu pole ju mees, et oleks nii kole tugev, tema seisab vaevalt jalul.»
Uuno laskis esimese pommi lendu, see jooksis m??da. Teine tabas Tiiu laia undrukut, aga ei teinud talle enesele midagi, sest ta seisis nagu noor jumalatar, silmad p?rani, kellesse ei hakka maised asjad. Eks pomm tabas teda rindu ja pani ta pisut nagu tuikuma, aga ometi ei kukkunud ta maha.
«Eks ma ?elnud kohe, et peab p?he, muidu ta ei lange,» seletas Uuno.
«Lase n??d, lase ikka, ega siis s?jas kahest-kolmest pommist midagi aita,» sundis Maret venda.
N?nda jatkas Uuno pommitamist. Aga esimene tabamus p?hegi ei rabanud Tiiut jalust, nagu oleks ta surematu.
«Peaks olema raskem kahur, siis ma n?itaksin,» ?tles Uuno ikka uusi ja uusi pomme sinisilmse Tiiu pihta saates. Viimaks s?ndis ime: ?ks pomm tabas teda ei rindu ega p?he, vaid ainult k?tte, ning enn?e, ta langes maha – esiteks nagu k?ljeli, p?rast ometi ilusasti selili, nii et silmad l?ksid kinni.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию (http://www.litres.ru/anton-hansen-tammsaare-9864964/elavad-nukud/?lfrom=201587221) на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.