Oma tuba, oma luba

Jakob P?rn s?ndis 30. oktoobril 1843 P?hja-Tartumaal Torma k?las Lahvardi talus Kristjan P?rna ja tema teise naise Leenu esimese lapsena. Isa Kristjan oli oma aja kohta haritud mees, ta oskas lugeda ja kirjutada ning tegutses kiriku v??rm?ndrina ja koolivanemana, oli ka t??kas talupoeg ja suutis vaatamata suurele perekonnale saada l?puks p?risperemehekski. Isa ja ema ning s?nnitalu nime on rahvusliku liikumise aja viljakaim jutukirjanik Jakob P?rn j??dvustanud oma jutustuses «Oma tuba, oma luba» (1879), mis muuski osas tihtipeale langeb kokku perekonnalooga. Jakob P?rna jutulooming on ?sna suur, ta on kirjutanud ?petlikke lugusid nii lastele kui suurtele, lisaks pedagoogilisi teoseid. P?rna jutud on enamasti moraliseerivad ja skemaatilised: virk ja hoolas vaenelaps, sulane v?i teenijat?druk j?uab haljale oksale ning abiellub ?nnelikult, laisk ja lohakas perepoeg v?i -t?tar aga l?petab elu viletsuses. P?rna retsept parema eluj?rje saavutamiseks on naiivne, seda n?itab v?i paralleel tegeliku eluga: kui Lahvardi Kristjanil kulub talu p?riseksostmiseks kolm aastat, siis tema protot??bil, Jakob P?rna isal, kulus selleks paark?mmend aastat. Omal ajal oli aga jutustusel suur edasiliikumisele virgutav m?ju, seda on isegi nimetatud renditalupoja aabitsaks. 1883. a. avaldatud peaaegu romaani mahuga jutustuses «Must kuub», mis kirjanduslikult on P?rna teiseks tugevamaks teoseks, esitab ta peale muu ka oma ?hiskonnakriitilisi seisukohti. P?rna kriitika on muidugi kaugel s?gavuti tungimisest, tema leplikule ja truualamlikule meelele n?is k?llaldane olevat, kui tasapisi parandataks talupoegade renditingimusi, arendataks kooliharidust jne. Ometi t?useb Jakob P?rna jutulooming 1870.-80. aastate kirjanduspildis esile oma algup?rasusega. Ajaj?rgul, mil enamik kirjamehi pakkus lugejale mugandusi ja t?lkeid, k?sitles P?rn rahvast erutavaid probleeme ja t?usis eelk?ige oma viljakuse t?ttu rahvusliku liikumise k?rgaja t?helepandavaks proosakirjanikuks.